Aseklu yerfan

2

Yettru Useklu mi iwala imdanen gezzmen isekla di teẓgi, yettsuɣu :
– Ay imɣan izedɣen tiẓgi, akit. Amdan ad yessenger tiẓgi. Ay iɣersiwen n teẓgi…. Ma gezmen-iyi, ad tenger teẓgi, ur tettafem ayen ara teččem, azekka a d-taweḍ nnuba-nwen.

Kra n yimdanen gezzmen-d isekla mebla ceḥḥa di teẓgi, ssawaḍen itman s axxam. Yenna-as Ḥemmu i umeddakel-is, Leḥlu :
– Γiwel ay ameddakel, ma ulac ad aɣ-teṭṭef tmeddit dagi.
– Uff ! Ttuɣalen iḍarren-iw ar deffir, ẓẓay mliḥ utemmun-agi ay ameddakel. I as-yerra Leḥlu
– D tidet, wigi n wass-a mačči am wid n yiḍelli. I as-yenna Ḥemmu.
– Ass kamel d asiweḍ, nekk teɣli-d tayet-iw ass-a, ilaq-aɣ ad nesgunfu azekka. I as-yerra Leḥlu.
– Aṭas i aɣ-ilaqen akken ad d-nessali llsas n teɛrict-nneɣ, ilaq ad d-nuɣal azekka. I as-yenna Ḥemmu.
– Maca drus n yisekla i d-yeqqimen di teẓgi, tɛedda deg-s tafat, nerra-tt d tiniri! i as-yerra Leḥlu
– Ad nuɣal ad negzem anda nniḍen. I as-yenna Ḥemmu

Azekka-nni sin-nni n imeddukal akken kan kecmen tiẓgi, imencaren d tgelzyam deg yifassen-nsen. Ruḥen ad gezmen isekla di tama nniḍen, dɣa yeḥbes-iten yiwen useklu, afaraz, annect-ilat, yenna-asen :
– D acu akka tettnadim di teẓgi ?
– Nettnadi tireɣla akked yiskimen tiẓedla… I as-yenna Ḥemmu, amencar deg ufus-is
– Teskeɛrirem fell-i, walaɣ-ken iḍelli mi tgezzmem deg yisekla. I as-yerra useklu.
– Ala mačči d nekni. Muqel-d ifassen-nneɣ, d izedganen. Nekni nusa-d ad kem-nebrez, akken ur kem-ttett ara tmes. I as-yenna Leḥlu.

Aseklu yerfa imi i asen-yesla skiddiben fell-as, dɣa isuɣ fell-asen, suɣen-d akk yid-s yemɣan akked yiɣersiwen. Yenna-asen :
– Nekk d abeḥri n turin-nwen, d lḥamu n wexxam-nwen. D nekk i awen-iqurɛen aḍu, mi ara d-yettsuḍu. D nekk i wen-yerran tili deg wussan n yiṭij, seddaw-iw i tettdurim, nekk reqqeɣ kunwi tesgunfuyem.

Ḥemmu d Leḥlu fehmen belli ɛeddan tilas, ayen xedmen ur ilaq ara. Dɣa ddan-d fell-asen, qaddmen-ten-id si teẓgi.
Ḥemmu d Leḥlu ugaden nnan-asen :
– Suref-aɣ ay aseklu, surfet-aɣ ay imɣan d yiɣersiwen. Suref-aɣ a tiẓgi. I as-yenna Ḥemmu i Leḥlu.

Xas akken ssutren ssmaḥ, tiẓgi mazal terfa fell-asen, ula d iɣersiwen-is. Yenna-as Ḥemmu i Leḥlu :
– Ilaq-aɣ tura, d nnuba-nneɣ ad neẓẓu isekla, akken aɣ-tsemmeḥ Teẓgi. Ad tejjuǧǧeg, ad tuɣal am zikenni.

Azekka-nni uɣalen ar teẓgi, nnan-as :
– Ay aseklu, seg wass-a d asawen, ad neẓẓu isekla deg wakal-ik, ur ten-gezzem ara dayen.

Isekla ur asen-d-rrin ara awal. Mazal-iten rfan fell-asen.
– Nniɣ-ak yerfa. I as-yenna Ḥemmu i leḥlu

– Ilaq-aɣ ad nɛeddi kan ar tigawt. Ufiɣ-tt-id ? I as-yenna Leḥlu. A d-nazen arraw-nneɣ akken ad ẓẓun deg wemkan-nneɣ isekla.
– D tikti yelhan. I as-yenna Ḥemmu.

Ḥemmu d Leḥlu, ruḥen srid s axxam, ceggɛen-d arraw-nsen ar useklu, nnan-as :
– Azul fell-awen ay imɣan, azul fell-ak ay aseklu, ayen i yeḍran i teẓgi mačči d nekni i as-ixedmen akka. Nekni nḥemmel tiẓgi, nḥemmel isekla, nḥemmel ad nettali fell-asen. Nḥemmel tahuski-nsen, nḥemmel tili-nsen deg unebdu yeḥman. Nekni nusa-d ass-a ar teẓgi akken ad neẓẓu isekla.

Yettru useklu imi yesla i teɣri n yigerdan-nni, yenna-asen :
– Kunwi terram-iyi-d tarwiḥt. Wamma irgazen imeqqranen, ur iyi-quddren ara, ur iyi-ḥudren ara. Rfiɣ fell-asen… Ad awen-in-ssutreɣ yiwet n tɣawsa, ad iyi-teẓẓum deg wulawen-nwen i lebda. Ad iyi-tqadrem, ad tḥadrem tahuski. Anfet-iyi ad juǧǧgeɣ, anfet-iyi ad idireɣ, ad yidir yid-wen ugama.

Igerdan ẓẓan isekla imecṭaḥ i wwin deg yifassen-nsen. Di yal tallit ttruḥun teẓẓun isekla, akken alarmi d asmi d-slulen tiẓgi i igezmen imawlan-nsen. Yuɣal Useklu isemmeḥ-asen i Ḥemmu d Leḥlu, imi yegza belli d nutni i iceggɛen arraw-nsen akken ad ẓẓun isekla di teẓgi-nni gezmen.

Seg wassenni, tiẓgi-nni tufa iman-is, ulac win igezzmen isekla-s. Imɣan, iɣersiwen d yegḍaḍ ufan iman-nsen. Igerdan deg-s tturaren timqademt akked tuqqna n tuffra, teffren deffir n yisekla.

*

Fahim MESSAOUDENE
Tukkist deg wadlis-is n IZIRAN n temẓi, Sb.15

Share.

About Author

Avatar

Fahim MESƐUDEN, d yiwen n umedyaz u d amyaru s tutlayt n teqbaylit, ilul ass n 07/05/1981 deg taddart n Uzaɣar Ɛwana, taɣiwant n Yiɛekkuren. Deg useggas n 1986, imawlan-is ruḥen zedɣen di taddart n Agarsafen, taɣiwant n at-yeǧǧer, id-yezgan γer tama n teẓgi n ukefadu, anda yella yezdeɣ ass-a, sebba n waya d aɣerbaz ay-s ulac deg taddart i deg-i s teɣli timiḍt. Deg useggas-nni i yekcem s aɣerbaz amezwaru n taddart-agi. Seg uɣerbaz alemmas ar tesnawit, si tesnawit ar tesdawit, yeffeɣ-d s-yinna deg useggas n 2004, s ugerdas n DEUA en électronique. Yessker-it-id umussu adelsan n taddart-is, d netta it ideggren ad iḥemmel tira, tamedyazt, d yidles sumata. Seg ujrured ar waḥrured, seg waḥrured ar tikli. Skud teddun wussan, yettidir timsal, tidyanin, allaɣ-is yesseklas-itent d isefra akken ad idirent i lebda. Si temẓi-s i yekčem γer wannar n yidles, imi kra n win i ikečmen deg-s yekkat ad-yawwi amaynut. Fahim yella d imceggaε n Radyu n Numidya deg useggas 2011, aṭas n tedwilin i yessekles i umaṭṭaf-agi. Deg useggas n 2014 yebda yettaru imagraden s teqbaylit deg waγmis « Tiɣremt » s yisem « Tansa n Talsa ». Xas akken abrid n usiẓreg ḥarcaw, netta yelḥat ḥafi, yerẓa asalu-s deg useggas n 2013 yessufeɣ-d adlis-ines amezwaru, di teẓrigin RichaELSAM, azwel-is : « Tiyersi (le nœud) », d ammud n yisefra deg-s 38 isefra. Aseggas mbaɛd, di 2014, yerna yessufeɣ-d adlis niḍen, d ammud n tullisin akked tneqqisin, azwel-ines « Timsirin n ddunit ». D adlis-is d-yeffɣen di teẓrigin n SEFRABER di tmurt n Fransa. Ugar n waya, Fahim ass-a d aselmad n tiliktrunit deg uɣarbaz n uselmed n lḥerfat n BUXALFA ( Tizi Uzzu )

2 commentaires

  1. Avatar

    tanemmirt i fahim.
    tagi tlaq d tamacahutt i warrac imectah, akken a lemden aqader ugama;
    acku d nutni i d imal.
    zemren ula d iselmaden a tt-sqedcen deg yedrisen-nsen, deg-s d adris, deg-s d ttrebga.
    agama i d taymmat-nneɣ, d netta i d leqrar-nneɣ, win ur t-nettqadar ara ḥṣu ulac lxir deg-s.
    wid n zik ttqadaren imɣan s umata, isekla ladɣa, am akken d amdan, acuɣer?
    llan ddren yid-sen, ḥṣan yal imɣi yesɛa azal, yesɛa tawuri (fonction), ttqadaren, ur t-tekksen ara alamma ḥwajen-t, u yerna melmi t-kksen, s lqider kan i ḥwaǧen.
    iɛawed-iyi-d dadda, ɣef yiwen wemɣar, steqsan-t, nnan-as acuɣer ur tettaru ara tzemmurt am zik. yenna-yasen: tazemmurt lawan-a tedha d leǧruḥ-is, imi azway ur ssinen ara a tt-zwin, nettat ur tezmir a d-tedhu d tarrawt alamma tejji, ḥlan leǧruḥ-is. (u yerna d tidet d ayen i d-teqqar tmussni assa).
    Walit tamuɣli-agi n leqder, ttwalin imɣi am wemdan, tikwal xir n wemdan, acku imɣi ma tqudreḍ-t tmuddeḍ-as lḥeqq-is a k-d-imudd ama d lɣella, tili, itettef akal, d ddwa… ma d amdan wissen ad yecfu wissen xati.

Leave A Reply